,,Aabitsa kukk''

Tõnu Oja külastas Brüsselit oma näidendiga ,,Aabitsa kukk'', mis oli kohe kindlasti üks parimaid näidendeid, mida ma olen kunagi näinud. Ma olin seda ka väiksemana vaatamas käinud, kuid ema sai lõpus aru, et ma ei saanud ültsegi näidendi mõttest aru, olin esitanud küsimuse ,,Kes see onu Paul siis oli?" Aga teist korda vaatamas käies sain kõigest aru.

Lugu räägib lollist mehest, kes käis 9 korda esimeses klassis ja ei saanud kunagi edasi ja ei lõpetanud üldsegi kooli ära. Tõnu Oja mängib Mauno osa üksinda ja räägib terve oma elu loo ära, kuidas ta käis valvurina kala tehases tööl, kuidas üks tüdruk kutsus ta enda poole, kuidas üks tema küla poiss teda koguaeg kiusas ja lõpus, kuidas Mauno pidi selle tüdruku (keda ta tegelikult armastas) ja selle kiusava poissi pulmadele minema ja kuidas kõik, mis ta tänapäeviti teeb, on loeb oma lemmikut raamatud, ,,Aabitsat" ja vaatab oma naabreid aknast. Ta teab kõike, mida naabrid täpsetel kellaaegadel teevad, sest uurib neid nii tihti. Tema onu Paul on varas ja toob Maunole igasuguseid asju selle eest, et Mauno ütleb Paulile, kes millal kuhu läheb, et ta saaks nende inimeste korteritesse sisse murda ja sealt asju varastada. Mauno on nii loll, et ei saa sellest aru ja aitab Pauli väga palju. Tema naabritel on temast kahju ja nad toovad talle koguaeg kirikust riideid ja toitu ja paljusid erinevaid asju.

Kõige lahedam osa terves näidendis, oli siis, kui Mauno küsis publikult Pudi salmi ja minu ema vastas. Tõnu Oja kõndis meile otse ette ja pakkus minu emale pudi. Etenduse lõpus andis Tõnu minu emale ka õuna, otsemini, viskas minu emale õuna, mida ta ei suutnud püüda ja õun lendas mu emale näkku. See oli üks parimaid näidendeid, mida olen iialgi vaatamas käinud ja lähen kindlasti millalgi uuesti ja viin oma lapsed ka vaatama tulevikus.